ppassaani qallunaatut fb-kunni allatara kalaallisuunngortippara, DR-tv-p Tasiilami pissutsit pillugit aallakaatitassiaq pillugu allatara
"Tv-kkut DR-mi aallakaatitaq Tasiilami pillugu pissutsit eqqartorneqarnerini killimik qaangertittut, killimik qaangiisut annaassiniaanerlu – pingasoqiusamik misigissutsikkut sorsunnermik imaqarpoq?
Ilumut ikiuilluassagaanni piviusumik pingasoqiusamik misigissutsikkut sorsunnermi akuunngikkaanni ajunnginnerooq.
Pissutsit silataaniit iluatungaaniillu isiginiartigit?
Inuiaqatigiittut ajornartorsiornermik imaqarpoq kommunetut ajornartorsiornermik imaqaannarnani. Puullaaqinerup pissusilersuutaanik imaqarpoq tunngaveqartumik qaratta pissutsinut nutaanut nunatsinni nalimmassarniarsarinitsinnut.
Tasiilami takusagut inuiaqatigiittut nunatsinni tamakkiisumik attuumassuteqareerput. Imminoortarneq, imigassamik ajornartorsiorneq, kinguaassiutitigut atornerluisarneq tamarmik puullaaqinerup pissusilersuutaatut ersiutaareerput. Soorlu aamma sumiginnaasarneq meeqqanik nunatsinni tamakkerlugu aamma ersiutaareersoq angajoqqaat puullaaqinersuarmiinnerat qangatut inooreernermi tassanngaannaq inooriaatsimut nutaamut ikaarsaarfitsinni.
Kalaallit nalinginnaasumik qarasaat perorsagaanikkut ilusilerneqartarpoq. Suli qangatut perorsagaaneq atuuttupilussuusarpoq – taannalu perorsaariaaseq ilulisernikuulluni piniartoqarfimmi ataatsimoortussiatut avatangiisini sakkortuuni inuuneq tamaat nammineertussiaanngitsutut inuusussatut, kisianni inuuneq tamaat ikioqatigeeqqinnaarluta immitsinnut pinngitsoorsinnaanata inuusussatut, soorlu ataatsimoortussiatut miluumasuni uumasuni atuuttoq - inoqutugiit ittuat ningiualluunniit inoqutigiinnut aquttuuvoq/naalagaavoq. Arlaannaalluunniit inoqutigiit akornanni naatsorsuutigineqarnikuunngilaq inoqutigiit tamarmik 18-ileereerunik immikkut nammiliilissasut imminnullu napatillutit inoqutigiit sinnerannut avissaangallutik. Tassami qanga piniartoqarfimmi uumasoqarsinnaanngilaq ikioqatigeeqqinnaanngikkunik inuunerlu tamaat misigissutsikkut pituttoqqissanngikkunik. Piniartoq toqusussaavoq ikiorneqanngikkuni inoqutigiit sinnerannik, killormullu inoqutigiit sinneri inersimasut meeqqallu toqusussaapput piniartumik pilersorneqanngikkunik. Inuttut namminiussuseqarneq namminissarsiorneq inoqutigiit sinnerannut navianartorsiortitsilersinnaavoq qanga. Qangatut perorsaariaasitsinni taamaattumik inerteqqutaalluinnarnikuuvoq namminiussuseqartussatut perorsagaaneq.
1953-miit nunarput nutarterneqaleriasaalerneraniit, angajoqqaat naatsersuutigineqalerput ilaqutariinnguullutik inoqutigiit qimallugit inissiani meeqqaminnik perorsaalissasut.
Takorlooriartiguk qangatut perorsagaanermi qarasatta ineriartornerata qaninnerpaaffia, nukittuffia, misigissutsikkut qarasarfianiittoq, inuuneq tamaat misigissutsikkut immitsinnut pituttoqqissaarnikkut immitsinnut akisussaaffilersorluta pisussaaqatigillutalu, inuttut pisariaqartitat inuttullu killiit salliunneqartatik.
Ilaqutariit/inoqutiit ittuat/ningiuat inoqutigiinnut aquttuupput, soorlu assersuutigalugu uumasuni ataatsimoortussiani tuttuni, siuuttoqartartoq inoqutigiit sinneraniit aquttuusartoq.
Qarasarput assilliartalissagutsiguk assersuutiginiarpara timmisartoq. Inoqutigiinni ittut/ningiut timmisartumi pilotitut/aquttutut takorlooqquvara. Timmisartumi sinnerani sulisut, soorlu stevardesse, timmisartup ingerlannissaanut ikiuutaasarput, meeqqanullu/ilaasunut isummaallisaaqataallutik – meeqqat ilinniartinneqarlutik qanoq timmisartoq ingerlaavartinnissaanut ikiuutaaqataasussaallutik. Angajoqqaat meerallit inoqutigiit ittuannik/ningiuannik aqunneqartarput, taakkulu meeqqanut oqartussaanerpaasarnikuupput.
1953-miit assiliaq timmisartoq suli assersuutigissagutsiguk naatsersuutigineqaleriasaarpoq angajoqqaat timmisartumi pilotinngussasut/aquttunngussasut, inuiaqatigiittut mutiusumut allanngoriataarnitsinni. Uffalu perorsagaanermi angajoqqaat aquttooqqusaananikuunatik ittu ningiuluunniit aquttuusussaammat.
Inoqutigiittut inuunermiit ilaqutariinnguanngorpugut avissaartuutilerluta inoqutigiit sinneranut. Naatsersuutigineqaleriasaarpugut inuttut namminiilissasugut 18-niliigutta, timmisartutsinni/inuunitsinni nammineq pilotiulluta/aqulluta, perorsaariaasitsinni qanga akerliulluinnartumik.
Inissiani inuulertitserrapput amerlasuut, inoqutigiit avissaartuutilerput. Angajoqqaat timmisartumi sulisussatut perorsakkat, soorlu stewardessetut/saqisutut perorsakkat, tassanngaannaq naatsersuutigineqalerput, timmisartumi aquttarfimmut ingillutik pilotiussasut/aquttuussasut, meeqqallu perorsarneqalissasut nammineq timmisartortik inersimanngorunik aqulissagaat. Qanoq ilillutik timmisartumi pilotinngussagamik uffalu perorsagaanermi naalattussiaallutik inuunerminnik nammineq aqutseqqusaanngitsut ataatsimoortussiatut perorsagaagamik? Stewardesseq naatsersuutigineqartoq timmisartoq nammineq aqulissagaa? Tuttoq nalinginnaasoq tassanngaannaq ittoqutitut nassunissinnaagami? Qanoq ililluni stewardesseq tassanngaannaq taamatut perorsagaanani pilotinngorsinnaagami? Ilumut, angajoqqaarpaalussuit iluatsinnikuuvaat aquttarfimmut ingillutik timmisartoq tingisinnaanngortillugu, sukangasuumilli qasungavallaartumillu meeqqanik perorsaanikkut tamanna pigajunnera takussaavoq. Timmisartoq qangattarsinnaasarpoq taamatut, kisianni stewardessitut perorsagaalluni timmisartoq aqunniarlugu puullaaqinarsimassaqaaq. Kisianni “stewardesse-tut perorsakkat” timmisartornermikkut qasseriarlutik nakkarnerpat? Annertoorujussuarmik iluaatsorsuarmik puullaaqinerup nukiinik akiuukkusinnerit qimaarusunnerillu soriarsinnaanngitsutullu misiginerit timaat ulikkaarsimassaqaat timmisartoq nakkaraangat.
1970’ikkunni Anders From misissuinera nunatsinni takutippaa inersimasut nunatsinni amerlanerit puullaaqinermik ersiuteqartut. Timimi puullaaqinerujussuup nukii iluaatsorsuit, timimut ataavartumik ikkuttoorsinnaasartut imigassamik atornerluilernermik kinguneqartiterput angajoqqaarpassuarni. Sivisuallaamik puullaaqineq “timmisartup motorianik” (sianiuteqarfimmut) sequmiigajuttarput. Kingunerisarlugu “motori”/sianiuteqarfik aquttarfimmiit aqunneqarsinnaanani sukkavallaalertarnera iluaatsorsuarmik imaluunnit kingunerisinnaallugu “motorimik” – sianiuteqarfimmik unittoornermik. Motori nammineq aallaamarsuaalertoq aquttarfimmiik aqunneqarsinnaanani soorunami timmisartumik nakkartitsissaaq. Taamaattoqartillugu imigassamik ajornartorsiulernermik kinguneqarsinnaasarpoq, imaluunniit annersaanermik kinguneqarsinnaasarpoq imaluunnit kinguaassiutitigut atornerluilernermik kinguneqarsinnaalluni, puulaaqqineq kingunerluutillu kingunerisaramikku inoqammik killiinik malugisaqarsinnaagunnaarnermik kinguneqarajuttarmat. Kingunerisinnaavaalu timmisartup motorianik unittoorneq, tassani kingunerisinnaallugu imminoorusunnermik pissusilersorneq. Motorimik unittoorneq soriarsinnaagunnaarluinnarnermik “parnaartoornermillu” kinguneqarsinnaasarpoq, taamaatillunilu upperineeruttoortarpoq inuuneq ingerlaqqissinnaaneranik. Taamaalisoorneq ulorianarsinnaavoq. Inuusuttut naatsersuutigineqartut timmisartortik/inuunertik nammineq aqulissagaat, motorimillu unittoortut, ajoraluartumik navianartorsiulersinnaasarput upperisuulerunikku inuuneq ingerlaqqissinnaasoq unittooreernermiit kingorna. Qamuuna “toqusutut” misigineq tullerisinnaasarmagu timikkut toqorusulerneq.
Taamaattumik ajornartorsiutit pineqartut taassaapput “motorinik” annertuumik ajornartorsiuteqartut, soorlu Tasiilami puullaaqinerup ersiutaanik pissusilersortoqartoq. Soorlu imigassamik ajornartorsiorneq, kinguaassiutitigut atornerluineq imminoortarnerlu. Pisariaqarluinnarpoq kingunerluutinik katsorsaanerit assigiinngitsutigullu iliuuseqarnerit ingerlanneqarnissaat. Taamaattoqassappallu pisariaqarluinnarluni inulerisunik ilinniarluarsimasunik katsorsaasoqarnissaa iliuuseqartoqarnissaalu, inulerisunik ilisimasaqarluartunik misilittagartuunillu nalunngiffaarinnittunik kingunerluutinik qanoq katsorsaassallutik. Kikkulluunniit inulerisut katsorsaasinnaanngillat – katsorsaasinnaasut pikkorilluinnartariaqarput, tunngasuusariaqarlutillu nukittuujullutillu nalunngiffaarinnillutillu qanoq soorlu qanutut katsorsaanerminni iliuuseqassallutik sullitat utersaartinneqassanngippata ajornerulinnginnerussappatalu. Aamma pisariaqarluinnarpoq inulerisut assigiinngitsut suleqatigiilluinnarnissaat, soorlu imigassamik ikiaroornartumillu katsorsaasut, kingunerluutinillu katsorsaasut akimut suleqatigiinnissaat pisariaqarluinnaassaaq,”motorimut” akimminnikut kaanngatsinneqassappata. Saniatigut aamma pisariaqarluinnarpoq socialrådgiverit nukissaqartuarnissaat nungullarpallaassanngippata ingerlaannaq, sullitamik kingunerluutaannik assingusumik kingunerluuteqalisaanngippata nukittorsartuarneqanngippata.
Oqarutta Tasillami inuit 1.500-rut kingunerluuteqarpata ikiugassaallutik kingunerluutiminnik, piviusorsiortumik akimut suleqatigiit angalasartut ukiup ataatsip iluani katsorsaajartortassappata inuit 30-50-it torersumik katsorsarneqarsinnaapput ukiup ataatsip iluani. Taamatut katsorsaasut pikkorilluarnartariaqarput ilisimasarluarlutillu, saniatigut kulturekkut paasinnissinnaasut – oqaatsikkullumi, kalaaliusariaqaraluartutik katsorsaasussat. Taakkulu nunatsinni amigaataalluinnarput torersumik taamatut katsorsaasinnaasut. Ajornartorsiuut siullertut pisariaqarluinnarpoq iluaniit paasineqarnissaa – sunarpiaq ajornartorsiutip qiterineraa paasineqarnisssaa pisariaqarluinnarpoq qallikkut pissusilersuutit iluarsineqassappata.
DR-tv-kkut allakaatinneqarnera kinguneranik avissaartuuteqinata. Pingasoqiusamik misigissutsikkut puullaaqinitsinnik anillakaatilaarta. Annaassiniaanerup pianik eqqugaasut illersorniarlugit Kommuneqarfik Sermersooq pisuutinniarneqarnera qimalaartiguk. Pingasoqiusamik misigissutsikkut puullaaqinerup iluaniinniitilluta aaqqiinavianngilagut. Pissutsit qulaaniit iluaniillu isiginnaaqqaartigit. Taamaalillutami aatsaat erseqqaarinnerusumik aaqqiissutissanik nassaarsinnaagatta.
Pissusilersuutit (puullaaqinerup pianik) nalilersorunnaalaartigit – eqqartuukkunnaalaartigit. Tikkuartuinerput unitsitsiguk. Eqqartuussineq aaqqiissutaanavianngilaq, killormulli innuttaasoqatigut “motoriluttut” ajornartorsiutaat alligaluttuinnassammata eqqartuussineq ingerlatiinnarutsiguk. Aallartissutigisiguk angajoqqaat ajornartorsiutaat aaqqiiffiginneqarnissaat (meeqqat ajornartorsiortut ikilissappata)."